Sinu genotüüp saab olla kas G:G, G:T või T:T

Ealine maakuli degeneratsioon (AMD) on silmahaigus, mis on 65- aastastel ja vanematel inimestel peamine tsentraalse nägemiskaotuse põhjus. Nagu nimigi ütleb, esineb AMD tavaliselt vanematel inimestel. Selle põhjuseks on võrkkesta keskel paikneva maakuli ehk kollatähni kahjustumine. Võrkkest edastab läbi nägemisnärvi pilte ajusse. Maakula on vastutav kõrge resolutsiooniga tsentraalse nägemise eest, mis on väga oluline sellistes tegevustes nagu auto juhtimine, lugemine ja nägude äratundmine. AMD tulemusena tsentraalne nägemine hägustub või kaob täielikult.

Teatud geneetiliste variantidega kaasneb suurem AMD tekke risk. Markerit rs10490924 geenis ARMS2 seostatakse haiguse tekke suurenenud riskiga. Sellel markeril on kaks alleeli, G – normaalne alleel ja T – riskialleel.

Genotüüp ja AMD tekke risk

G : G
Puudub kõrgenenud AMD tekke risk

G : T
Keskmine AMD tekke risk

T : T
Kõrgem AMD tekke ris

Geenitest MediKeepilt!
Detsembri eripakkumine
119
  • Geenitest ja postiteenus kahel suunal (Omniva pakiautomaadiga)
  • Toorandmete fail VCF ja TXT formaadis
  • Põhjalik geeniraport (inglise keeles) 25 000 teadusartikkli põhjal ja personaalne juhend selle lugemiseks (eesti keeles)
  • 7 nädalat sarnaseid artikkleid oma postkasti
  • Kutse personaalmeditsiini testkasutajate gruppi
  • Teised geenitestid juba olemasolevate andmete põhjal!

135.60 119.00Select options

Sümptomid

Kaks kõige sagedamini esinevat AMD sümptomit on kas ähmane tsentraalne nägemine, mis halveneb aegamööda või sirgete joonte lainelisena nägemine ja tsentraalse nägemise kiire halvenemine. Sümptomid sõltuvad AMD täpsest vormist. Diagnoos pannakse silmapõhja uuringu alusel. Kui te kahtlustate, et teil võib olla antud haigus või te märkate sümptomite esinemist, siis pöörduge arsti poole.

https://i0.wp.com/medikeep.eu/wp-content/uploads/2018/11/image-2-Symptoms.jpg?fit=631%2C472&ssl=1
Oliiviõli võib ennetada silmanägemise ealist halvenemist

Ennetus

Peamine muudetav riskitegur on suitsetamine. On näidatud, et haiguse tekke risk on 2 kuni 4 korda suurem inimeste jaoks, kes on olnud suitsetajad rohkem kui 40 aastat, võrreldes sama vanade mittesuitsetajatega. Suurel hulgal küllastunud rasvhapete, transrasvade ja oomega-6 rasvhapete tarbimist seostatakse samuti AMD tekke suurenenud riskiga. Samas monoküllastumata rasvhapped võivad olla kaitsva toimega.

Kõrge kehamassiindeks (KMI) on samuti riskitegur (siin saate enda KMI arvutada). Ühe või kahe riskialleeliga inimesed peaksid peaksid astuma järgnevaid samme, et haiguse tekke riski vähendada. Kuna vanus on väga oluline riskitegur, siis 65-aastased ja vanemad inimesed peaksid antud samme astuma isegi siis, kui neil ei esine riskialleele.

  •  suitsetamisest loobuma
  •  tarbima küllastunud rasvhappeid, transrasvu (neid leidub võis, piimas, lihas) ja oomega-6 rasvhappeid mõõdukalt
  •  tarbima rohkem monoküllastumata rasvhappeid (neid leidub pähklites, avokaados, oliiviõlis)
  •  ülekaalu või rasvumise korral kaalus alla võtma.
Kasutustingimused

VASTUTUSE VÄLISTAMINE

VASTUTUSE VÄLISTAMINE Kogu selles artiklis esitatud informatsioon on vaid haridusliku eesmärgiga. See artikkel põhineb avaldatud SNP (üksiku nukleotiidi polümorfism) andmetel. Enamik DNAs esinevate geneetiliste variantide kohta avaldatud uuringud selgitavad mingi tunnuse päritavusest või haiguse riskist vaid väikese osa. Nad ei pruugi arvestada sellega, kuidas erinevad variandid üksteist mõjutavad. Lisaks ei võta paljud avaldatud uuringud arvesse terviseandmeid või keskkondlikke, toitumuslikke, mikrobioloogilisi ja elustiilifaktoreid, mis võivad muuta igasuguse tunnuse või haiguse tegelikku riski.

Konkreetse artikli asjakohasus võib varieeruda sõltuvalt indiviidi etnilisest päritolust ja/või muudest faktoritest. Artiklis esitatud teave ei ole mõeldud professionaalse meditsiinilise nõustamise, diagnoosi või ravi asemele. Seda ei tohiks kasutada iseenda ega ühegi muu isiku meditsiiniliseks diagnoosiks või raviks. () ei vastuta mingil määral sellel lehel esineva sisu vigade või puudujääkide eest. Kui teil esineb küsimusi diagnoosi, ravi, ennetuse või riskide maandamise kohta, mis põhinevad mingil haigusel, fenotüübil, genotüübil või on seotud teie terviseseisundi või selle halvenemisega, siis pöörduge nõuannete saamiseks alati arsti või muu kvalifitseeritud tervishoiutöötaja poole.

Sõnavara

ALLEEL

Alleel on variant geenist ning asub konkreetses asukohas, geneetilises lookuses, konkreetsel kromosoomil. Inimestel on igas geneetilises lookuses kaks alleeli, mõlemalt vanemalt päritakse neist üks.

KROMOSOOM

Kromosoom on DNA niitjas struktuur, milles asub pärilik informatsioon ehk geenid. Inimese rakkudes on 22 paari kromosoome ja kaks sugukromosoomi, kokku on rakus 46 kromosoomi.

HAIGUSE ESINEMISSAGEDUS

Proportsioon inimesi populatsioonist, kelle esineb haigus või tunnus. Esinemissagedus on statistiline mõiste, mis viitab antud ajahetkel kindlas populatsioonis esinevatele haigusjuhtumite arvule. Haigestumus viitab uute haigusjuhtumite arvule teatud ajavahemikul.

DNA

DNA ehk desoksüribonukleiinhape on kromosoomide peamine komponent ja geneetilise informatsiooni kandja pea kõikides elusorganismides. DNA koosneb molekulidest, mida nimetatakse nukleotiidideks. Iga nukleotiid sisaldab fosfaatrühma, viiesüsinikulist suhkrut ja lämmastikalust. Lämmastikaluseid on neli, adeniin (A), tümiin (T), guaniin (G) ja tsütosiin (C).

GEEN

Pärilikkustegur, mis koosneb DNA järjestusest konkreetses asukohas kromosoomil. Geene antakse edasi vanemalt järglasele ning nendest sõltuvad indiviidi füüsilised ja päritavad tunnused ehk fenotüüp.

GEENIVARIANT

Muutus võrreldes kõige levinuma DNA nukleotiidses järjestusega. Variant võib olla healoomuline, haigust tekitav või tundmatu efektiga. SNPd (üksiku nukleotiidi polümorfismid) on kõige tavalisemat tüüpi geenivariatsioonid.

GENOTÜÜP

Üksikorganismi kogu geneetiline informatsioon. Võib samuti viidata mingile indiviidi kindlale geenile või geenide komplektile. Genotüüp määrab fenotüübi ehk organismi vaadeldavad tunnused.

ŠANSISUHE

Šansisuhtega võrreldakse, kas mingi kindla tulemuse šanss on kahe erineva grupi jaoks sama. Selles raportis hindab šansisuhe mingisugust kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas mingi seisundi esinemise tõenäosust, võrreldes inimrühmaga, kellel seda kindlat varianti ei esine.

Šansisuhe 1 tähendab, et mõlema inimrühma jaoks on seisundi esinemise tõenäosus võrdne. Šansisuhe, mis on suurem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine tõenäolisem. Šansisuhe, mis on väiksem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine vähem tõenäolisem.

FENOTÜÜP

Indiviidi füüsiliste tunnuste kirjeldus, nagu näiteks välimus, areng ja käitumine. Fenotüübi määrab indiviidi genotüüp ja ka keskkonnategurid.

POPULATSIOONI ALLEELISAGEDUS

Alleelisagedus näitab geenivariandi esinemissagedust populatsioonis. Alleelid on variandid geenist, mis asuvad samal asukohal ehk geneetilises lookuses kromosoomil.

SNP

Üksiku nukleotiidi polümorfismid, mida kutsutakse sageli SNPks, on kõige levinumad inimestevahelise geneetilise variatsiooni tüüpidest. Üks kindel SNP on üksiku nukleotiidi varieeruvus genoomi kindlas asukohas.