Eesti apteekides algas eile taas gripiviiruse vastu vaktsineerimise kampaania. Oma kogemusest kirjutab MediKeepi asutajaliige ja koduse ravimikapi mobiilirakenduse arendaja Kerti Alev. 

Kuna palju räägitakse vaktsiinide ohtlikkusest ja ebameeldivatest või lausa vastuvõetamatutest kõrvalnähtudest, on tegemist aktuaalse teemaga ja valdkonna kohta on kindlasti vajalik rohkem infot jagada. Vaktsiinidega seoses pälvivad võimalikud kõrvalmõjud sageli rohkem tähelepanu kui nende kasutegurid. 

MediKeep püüab olla sõltumatu sõnumitooja: me ei propageeri ühtegi ravimit, ravimitootjat ega tervishoiuteenuse pakkujat, vaid räägime asjadest, millel on teaduslik taust, samas pidamata vähetähtsaks ka iga inimese enda kogemust, nö teadliku patsiendi vaadet.

Võib-olla peaks alustama sellest, et vaktsiinid, nagu ka muud ravimid, omavad erinevatele inimestele varieeruvat toimet. Seda kutsutakse ka personaalmeditsiiniks ja ravimite sobivuse geneetilise tuvastamisega tegeleb eraldi teadusharu – farmakogeneetika. Kuid personaalseid ravimeid ja vaktsiine ei ole sellisel kujul veel olemas.

Vaktsiini või ravimi tee turule on pikk

Enne kui vaktsiin või ravim saab tulla turule, testitakse seda sihtgrupi peal. Sellist tegevust nimetatakse kliinilisteks ravimiuuringuteks, milledele esitatavad kvaliteedi ja eetilised nõudmised on väga kõrged, uuringute läbiviimist kontrollivad regulatsioonid ja sõltumatud asutused ravimifirmadest. Ravim saab heakskiidu, kui selle toime on ennast tõestanud ja kõrvalnähud ei kaalu üle selle kasulikku ja oodatavat toimet.

Otsustasin oma pere gripi vastu vaktsineerida ja selleks oli mitu põhjust:

  1. Hüved kaaluvad üle võimaliku riski
  2. Lapsed kuuluvad gripi riskirühma (eriti keskmisest nõrgema immuunsusega)
  3. Isiklik kogemus

Esiteks, gripivaktsiini puhul ei ole täheldatud nii hirmsaid kõrvalmõjusid.

Teiseks, mõlemad lapsed käivad suures kollektiivis, kus grippi nakatumise tõenäosus on keskmisest suurem.

Ja kolmandaks: olime kõik selle aasta 1. jaanuaril gripis ja seda korraga – terve pere! Raske oli vahet teha, kes nüüd kelle eest hoolitsema peaks! Väiksem laps oli just peale kopsupõletikku haiglast koju saanud, kui suurem jäi väga kõrgesse palavikku ja elukaaslane ka veel sinna otsa. Kuna oli koolivaheaeg, ei saa kindlalt väita, et laps selle gripi koolist sai, küll aga olid mitmed lapsed gripiga haiglas meie kopsupõletikuraviga samal ajal. Võimalik, et saime nakkuse sealt, aga sellistes asjades ei saa kunagi kindel olla…

Saime juba järgmisel päeval oma toreda perearsti õe jutule. Pereõde alguses ei uskunud, et oleme gripis ega näinud koheselt vajadust gripitesti järele, kuid mina just seda haigust kahtlustasin ja pean pereõde kiitma, et ta emade sisetunnet siiski usaldab ning pere pisemale testi ära tegi. Gripitest osutus positiivseks ja saime kõik peale toimeaine oseltamiviir (reeglina maksab sama palju, kui üks vaktsiin), mida võib anda ka veel päevi pärast esimeste sümptomite ilmnemist, et leevendada grippi. 2018/2019 aastavahetus jääb meelde pikaks ajaks kui üks väga hirmus kogemus, see gripp oli ikka üks võigas ja agressiivne haigus. Kui tugeva immuunsusega täiskasvanud põevad gripi “hambad ristis” kuidagi ära, siis väiksema lapse kopsupõletik ja gripp koos ei ole enam nalja asi.

Irooniliselt olime just detsembris mõelnud, et kuna lapsed tihti viirushaigustes, kas peaks ehk vaktsineerima, aga detsembriks oli neljavalentne gripivaktsiin juba otsas ja me olime kindlad, et kui juba süst teha, siis tahame just seda ning sinnapaika see plaan tol hetkel jäi.

Neljavalentne gripivaktsiin kaitseb nelja erineva viirusetüve vastu: H1N1, H3N2 ja veel kaks gripitüve. Need on kõige tõsisemad ja levinumad. Viirus on võimeline ka oma DNAd muutma ehk siis mingil hetkel muutub ta uueks tüveks ja vanad ravimid ja vaktsiinid ei pruugi enam töötada. “Külmetused” mida võime kogeda igal aastaajal on viiruste uued tüved – õnneks on nad nõrgemad, kui gripp ehk influenza.

Sellel aastal jälgisin ravimiameti uudiseid ja panime perearstile aja kohe, kui oli teada, et vaktsiin saabus Eestisse. Muide, perearsti juures  maksab vaktsineerimine sama palju (helista perearstile) kui apteegis (vaktsineeriapteegis.ee).

Vaktsineerimisest saadav meelerahu on oma hinda väärt

Kui süstimise aeg käes, läksime koos kabinetti ning esimesena lasin vaktsineerida ennast, et lapsed ei kardaks. Nad on mul tublid ja mõlemad vaid krimpsutasid korraks nina (kindlasti üks hea nipp on see, et me ei tee arstil käimisest ja süsti saamisest ise suurt numbrit). Viimasena vaktsineeriti ka elukaaslane ning lapsed said siis talle kaasa elada.

Terve neljaliikmelise pere vaktsineerimine maksis 60 eurot, aga ma usun, et see kaalub üles kogu närvikulu, mis haigusega kaasneb, rääkimata põdemise ebameeldivusest, ravimite kulust ning töölt ja koolist puudumisega seotud ajast. 2014. aastal avaldatud uuring “Riskirühmade gripivastase vaktsineerimise kulutõhusus” leidis, et vaktsineerimise riiklikult hüvitamine võib olla kulutõhus vaid vanemaealistel ja rasedatel. Seega ei ole näha, et gripivaktsiini peaks kõigile kodanikele kinni maksma Haigekassa.

Kõrvalnähtude osas tuleb geeniuuringuid veel oodata

Meie peres kellelgi ühtegi vaktsiini võimalikku kõrvalnähtu ei esinenud.  Ka see väide või müüt, et saame kergemad külmetuse sümptomid, ei saanud kinnitust. Olime ise vaktsineerimise hetkel terved ja tõenäoliselt esinevad kergemad kõrvaltoimed neil, kellel on nõrgenenud immuunsus või on juba sarnaste sümptomitega viiruses. Ainsa ebamugavusena võib nimetada lihasvalu süsti kohas. Pisem laps oli õhtul veidi pahuram, aga seda ei saa otseselt süstimisega seostada, kuna lasteaias oli veedetud pikk päev.

“Gripivaktsiinis ei ole elusviiruseid. Seetõttu ei ole see vaktsiin ka raske immuunpuudulikkusega patsiendile vastunäidustatud ega põhjusta immuunpuudulikkuse korral rohkem kõrvaltoimeid. Vastupidi, kuna immmuunpuudulikkusega patsiendid on gripi riskirühmas, siis neile on see vaktsiin kindlasti soovitatud.”
/ Perearst Marje Oona (Ülikooli Perearstikeskus) vastukaja

Minu pereliikmed on kõik geneetiliselt testitud ja ma ise tegelen antud valdkonnaga igapäevaselt. Täna on teadaolevalt vaid üks uuring seotud gripivaktsiini geneetiliste kõrvaltoimetega: teatud genotüüp võib põhjustada narkolepsiat, kuid kuna see tuleneb geenist, mis iseenesest ongi seotud narkolepsia kui haigusega, siis ei ole vaktsiini võimalik haiguse geenist eristada. Täpselt nii keeruline on teadus siin taga ja iga uuring viib sammukese täppismeditsiinile lähemale. Ka kõik vaktsiinidega seotud negatiivsed juhtumid, kui need jõuavad teadusuuringutega seotud geneetikute lauale, annavad panuse personaalmeditsiini arengusse.

Seega, ma usun, et vaktsiinid on ohutud, kuni inimesel ei ole leitud seda erilist genotüüpi või genotüüpide variatsioone, mis peaksid väitma vastupidist. Kuna seda aga täna veel testida ei saa, siis peamegi võtma riski, kaaluma läbi kõik aspektid ning otsustama ise, mis perele kasulikum on.

Ära siis unusta märkida ka oma vaktsineerimise infot MediKeep mobiilirakenduse sees olevasse tervisepäevikusse – seda ka kõigi pereliikmete kohta.

Kasutatud kirjandus:

 

VAATA VEEL