Peaksid olema sisse loginud ja omama geenifaili MediKeepi juures, et näha siin oma personaalset tulemust.

Kofeiin on kõige levinum psühhoaktiivne aine maailmas – enamus meist naudivad hommikul vähemalt ühe tassi kohvi või ka rohelist teed, mis mõjub ergutavalt ja tekitab mõnutunnet. Kofeiin ei mõju aga kõigile ühtemoodi, geenid määravad ära keha võime ainet omastada ning lagundada.

Kofeiini metabolismi ehk ainevahetusega seostatakse markerit rs762551 ja geeni CYP1A2.

“Kofeiini geeni” esineb kahes variandis: nn kiire CYP1A2*1A ja aeglane CYP1A2*1F.

Igal inimesel on CYP1A2 geenist kaks koopiat, üks kummaltki vanemalt. Nende variantide kombinatsioon määrab ära, kas oled kiire või aeglane kofeiini metaboliseerija ehk selle, kui kiire on sinu kehas kofeiini ainevahetus.

Kui Sulle on sattunud kaks kiire variandi koopiat, oled kiire kofeiini metaboliseerija.

Kui said ühelt vanemalt kiire ja teiselt aeglase variandi või mõlemalt aeglase, on Sinu puhul kofeiini metabolism aeglane.

A : A
Kiire metabolism
44% MediKeepi kasutajatest

A : C
Kiire/aeglane metabolism
48% MediKeepi kasutajatest

C : C
Aeglane metabolism
8% MediKeepi
kasutajatest

KOFEIINI MÕJU

Kofeiin on keemiline ühend, mis mõjub tarbides enamasti ergutina. Paljud meist on tundnud selle mõju hommikukohvi juues, kuid aeglase metabolismiga inimese jaoks võib liigne kogus kohvi (2-3 tassi või 300 mg päevas) osutuda kahjulikuks, suurendades südameataki ning raseduse katkemise riski, samuti vähendada viljakust. 

Kofeiiniga liialdamine võib põhjustada ka rahutust ja ärevustunnet ning tuua enam esile depressiooni sümptomeid.

Kofeiini metabolismi, eritumist ja koostoimet ravimitega mõjutavad peale geenide mitmed teisedki tegurid, näiteks vanus, sugu, hormoonid, maksahaigused, rasvumine, suitsetamine ning toitumine. Terve inimese puhul on kofeiini poolestusaeg* organismis 3-4 tundi, poolestusaega pikendavad märgatavalt aga rasestumisvastased pillid (5-10 tundi), rasedus (9-11 tundi) ja maksahaigused (kuni 96 tundi).

* Poolestusaeg ehk poolväärtusaeg on aeg, mille jooksul keemilise ühendi (ravimi või muu bioloogiliselt aktiivse aine) kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra.

KOFEIINI TARBIMISE RISKID JA HÜVED

Kui oled KIIRE metaboliseerija, siis:

  • 2-3 tassi (300 mg) kohvi päevas vähendab südameinfarkti riski 22% võrra
  • 4 ja enam tassi päevas ei suurenda südameinfarkti riski
  • Tarbides kuni 300 mg kofeiini (1-3 tassi kohvi) päevas, ei teki suurenenud riski raseduse katkemiseks ega mõju viljakusele
  • Kofeiini tarbimine õhtul võib põhjustada unetust!

Kui oled AEGLANE metaboliseerija, siis:

  • 1-2 tassi (200 mg) päevas ei suurenda südameinfarkti riski
  • 2-3 tassi (300 mg) päevas suurendab südameinfarkti riski 36%
  • 4 tassi või rohkem päevas suurendab südameinfarkti riski 64%
  • 2-3 tassi kohvi päevas suurendavad ohtu raseduse katkemiseks ja viljakuse vähenemiseks
  • Kofeiini tarbimine õhtul ei pruugi põhjustada unetust

teeOluline on teada, et kofeiini võib leiduda lisaks kohvile ka tees, šokolaadis, karastus-ja energiajookides, energiabatoonides ning mitmetes käsimüügiravimites (nt valuvaigistid ja dieetpreparaadid).

Näiteid kofeiini sisalduse kohta erinevates jookides:

  • Kruus kohvi (250 ml)  175 mg
  • Kruus teed (250 ml) 40 mg
  • Kruus kakaod (250 ml) 6 mg
  • Purk Red Bulli (250 ml) 80 mg
  • Pudel dieet Coca-Colat (500 ml) 64 mg
  • Pudel Coca-Colat (500 ml) 56 mg
KOFEIINI TARBIMISE PIIRAMINE

Kuna kofeiin on sõltuvust tekitav aine, ei maksa suurtel kohvisõpradel järsult kohvijoomisest loobuda, sest kimbutama võivad hakata võõrutusnähud – vähenda kofeiini tarbimist sammhaaval!

  • Tee kohvi tavapärasest suurema veekogusega
  • Joo kohviisu tekkides pigem vett või mõnda muud kofeiinivaba jooki
  • Vähenda ajapikku päevaste kohvitasside arvu ja proovi hoiduda ka peidetud kofeiiniallikatest

Kui vajad ergutust või su vererõhk on madal, kuid kofeiini tarbida ei soovi, leia endale sobiv alternatiiv.

  • Proovi kofeiinivabasid ergutavaid taimeteesegusid
  • Liiguta end, tee ainevahetuse kiirendamiseks painutusi, joogat või muid endale sobivaid ergutavaid harjutusi!
  • Proovi duši all käies lõpetuseks vesi külmaks keerata
UURINGUTE TAUST

KOFEIIN JA SÜDAME TERVIS

Ameerika meditsiiniliidu ajakirja 2006. aasta märtsinumbris avaldas Marylin Cornelis koos kolleegidega teadusartikli kiirete ja aeglaste kofeiini metaboliseerijate kohta. Nende uuringus osales ligikaudu 4000 inimest, kellest pooled olid kogenud infarkti (ehk südameatakki). Kui teadlased vaatlesid selliseid lisamuutujaid nagu toidu tarbimine, kehaline aktiivsus ja sotsiaal-majanduslik staatus, leiti, et osalejate CYP1A2 geenil on oluline seos nende südame tervisega: uuringus jõuti järeldusele, et aeglane kofeiini ainevahetus on seotud mittefataalse südameinfarktiga.

KOFEIIN JA RASEDUS

Ajakirja Journal of Molecular Human Reproduction 2005. aasta aprillinumbris avaldas Fumihiro Sata koos kolleegidega artikli, milles käsitleti kofeiini toimet rasedusele ja viljakusele. Nende uuringu tulemused näitasid, et aeglase geenivariandiga naistel suurenes korduva raseduse katkemise oht ja vähenes viljakus, kui naine tarbis 100-299 mg kofeiini (ca 1-3 tassi kohvi) päevas. Samas kiire metabolismi alleeliga katsealustel teadaolevad negatiivsed mõjud sama kofeiinikoguse tarbimise puhul puudusid.

Autor: MediKeep OÜ, artikli koostas ja infot kontrollis psühholoog Ivi Niinep

Allikad
Cornelis MC, El-Sohemy A, Kabagambe EK, and Campos H. Coffee, CYP1A2 genotype, and risk of myocardial infarction. JAMA 2006, 295:1135-1141
Sata F, Yamada H, Suzuki K, Saijo Y, Kato EH, Morikawa M, Minakami H, Kishi R. Caffeine intake, CYP1A2 polymorphism and the risk of recurrent pregnancy loss. Molecular Human Reproduction 2005. 11(5):357-60.
Nehlig A. Interindividual Differences in Caffeine Metabolism and Factors Driving Caffeine Consumption. Pharmacological Reviews, 2018 Apr; Vol. 70 (2), pp. 384-411.
https://www.snpedia.com/index.php/rs762551
http://www.consumergenetics.com/DNA-Tests/Caffeine-Metabolism-Test.php

Koostatud: 25.06.2018
Muudetud: 07.07.2018

Kasutustingimused

VASTUTUSE VÄLISTAMINE

Artiklis esitatud informatsioon põhineb avaldatud SNP (üksiku nukleotiidi polümorfism) andmetel ja on vaid haridusliku eesmärgiga. Enamus DNAs esinevate geneetiliste variantide kohta avaldatud uuringud selgitavad mingi tunnuse või haiguse päritavusest vaid väikese osa ning ei arvesta tihtipeale sellega, kuidas erinevad variandid üksteist mõjutavad. Lisaks ei võta paljud avaldatud uuringud arvesse terviseandmeid või keskkondlikke, toitumuslikke, mikrobioloogilisi ja elustiilifaktoreid, mis võivad muuta igasuguse tunnuse või haiguse tegelikku riski.

Iga artikli asjakohasus võib varieeruda sõltuvalt etnilisest päritolust. Ühtegi osa geneetika artiklist ei tohiks kasutada meditsiiniliseks enesediagnoosiks ega iseenda ravimiseks. Artiklis esitatud informatsiooni ei tohiks võtta täielikuna, samuti ei tohiks sellele toetudes ühelegi isikule pakkuda välja diagnoosi ega ravi. Kui teil esineb küsimusi diagnoosi, ravi, ennetuse või riskide maandamise kohta, mis põhinevad mingil haigusel, fenotüübil või on seotud teie terviseseisundi või selle halvenemisega, siis pöörduge nõuannete saamiseks arsti või muu asjakohase tervishoiutöötaja poole.

Sõnavara

ALLEEL

Alleel on variant geenist ning asub konkreetses asukohas, geneetilises lookuses, konkreetsel kromosoomil. Inimestel on igas geneetilises lookuses kaks alleeli, mõlemalt vanemalt päritakse neist üks.

KROMOSOOM

Kromosoom on DNA niitjas struktuur, milles asub pärilik informatsioon ehk geenid. Inimese rakkudes on 22 paari kromosoome ja kaks sugukromosoomi, kokku on rakus 46 kromosoomi.

HAIGUSE ESINEMISSAGEDUS

Proportsioon inimesi populatsioonist, kelle esineb haigus või tunnus. Esinemissagedus on statistiline mõiste, mis viitab antud ajahetkel kindlas populatsioonis esinevatele haigusjuhtumite arvule. Haigestumus viitab uute haigusjuhtumite arvule teatud ajavahemikul.

DNA

DNA ehk desoksüribonukleiinhape on kromosoomide peamine komponent ja geneetilise informatsiooni kandja pea kõikides elusorganismides. DNA koosneb molekulidest, mida nimetatakse nukleotiidideks. Iga nukleotiid sisaldab fosfaatrühma, viiesüsinikulist suhkrut ja lämmastikalust. Lämmastikaluseid on neli, adeniin (A), tümiin (T), guaniin (G) ja tsütosiin (C).

GEEN

Pärilikkustegur, mis koosneb DNA järjestusest konkreetses asukohas kromosoomil. Geene antakse edasi vanemalt järglasele ning nendest sõltuvad indiviidi füüsilised ja päritavad tunnused ehk fenotüüp.

GEENIVARIANT

Muutus võrreldes kõige levinuma DNA nukleotiidses järjestusega. Variant võib olla healoomuline, haigust tekitav või tundmatu efektiga. SNPd (üksiku nukleotiidi polümorfismid) on kõige tavalisemat tüüpi geenivariatsioonid.

GENOTÜÜP

Üksikorganismi kogu geneetiline informatsioon. Võib samuti viidata mingile indiviidi kindlale geenile või geenide komplektile. Genotüüp määrab fenotüübi ehk organismi vaadeldavad tunnused.

ŠANSISUHE

Šansisuhtega võrreldakse, kas mingi kindla tulemuse šanss on kahe erineva grupi jaoks sama. Selles raportis hindab šansisuhe mingisugust kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas mingi seisundi esinemise tõenäosust, võrreldes inimrühmaga, kellel seda kindlat varianti ei esine.

Šansisuhe 1 tähendab, et mõlema inimrühma jaoks on seisundi esinemise tõenäosus võrdne. Šansisuhe, mis on suurem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine tõenäolisem. Šansisuhe, mis on väiksem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine vähem tõenäolisem.

FENOTÜÜP

Indiviidi füüsiliste tunnuste kirjeldus, nagu näiteks välimus, areng ja käitumine. Fenotüübi määrab indiviidi genotüüp ja ka keskkonnategurid.

POPULATSIOONI ALLEELISAGEDUS

Alleelisagedus näitab geenivariandi esinemissagedust populatsioonis. Alleelid on variandid geenist, mis asuvad samal asukohal ehk geneetilises lookuses kromosoomil.

SNP

Üksiku nukleotiidi polümorfismid, mida kutsutakse sageli SNPks, on kõige levinumad inimestevahelise geneetilise variatsiooni tüüpidest. Üks kindel SNP on üksiku nukleotiidi varieeruvus genoomi kindlas asukohas.

October 1, 2019

RELATED POSTS