Kofeiini metabolismiga (ainevahetusega) seostatakse markerit rs762551 ja geeni CYP1A2.

“Kofeiini geeni” (CYP1A2) esineb kahes variandis: “kiire”  CYP1A2*1A ja “aeglane” CYP1A2*1F. Igal inimesel on 2 koopiat CYP1A2 geenist, millest üks pärineb kummaltki vanemalt. Nende variantide kombinatsioon määrab ära, kas inimene on kofeiini kiire või aeglane metaboliseerija. Inimese CYP1A2 genotüüp saab olla kas “kiire/kiire”, “kiire/aeglane” või “aeglane/aeglane”. Kiire kofeiini metabolism viitab nn kiire variandi (CYP1A2*1A) 2-le koopiale ja selle genotüübiga  (CYP1A2*1A /*1A) inimest nimetatakse “kiireks” kofeiini metaboliseerijaks. Seevastu aeglane kofeiini metabolism on vähemalt ühe „aeglase“ variandi (CYP1A2*1F) pärimise tulemus. Seetõttu inimesel, kes on kas “kiire/aeglane“  või “aeglane/aeglane” kombinatsiooni kandja, on kofeiini metabolism aeglane.

A : A
Kiire metabolism
44% MediKeepi kasutajatest

A : C
Kiire/aeglane metabolism
48% MediKeepi kasutajatest

C : C
Aeglane metabolism
8% MediKeepi
kasutajatest

KOFEIINI MÕJUST

Kofeiin on keemiline ühend, mis mõjub tarbides enamasti ergutina. Paljud meist on tundnud selle mõju hommikukohvi juues, kuid aeglase metabolismiga inimese jaoks võib liigne kogus kohvi (2-3 tassi või 300 mg päevas) osutuda kahjulikuks, tõstes müokardiinfarkti tekke ning raseduse katkemise ohtu.

Kofeiini metabolismi, eritumist ja koostoimet ravimitega mõjutavad mitmed teisedki tegurid, nagu näiteks vanus, sugu, hormoonid, maksahaigused, rasvumine, suitsetamine ning toitumine.

Terve inimese puhul on kofeiini poolestusaeg* organismis 3-4 tundi. Poolestusaega pikendavad märgatavalt nt rasestumisvastased pillid (5-10 tundi), rasedus (9-11 tundi) ja maksahaigused (kuni 96 tundi).

Kofeiiniga liialdamine võib põhjustada ka rahutust ja ärevustunnet ning tuua enam esile depressiooni sümptomeid.

teeOluline on teada, et kofeiini võib leiduda lisaks kohvile ka tees, šokolaadis, karastus-ja energiajookides, energiabatoonides ning mitmetes käsimüügiravimites (nt valuvaigistid ja dieetpreparaadid).

Näiteid kofeiini sisalduse kohta erinevates jookides

Kohv 250 ml/ 175 mg
Tee 250 ml/ 40 mg
Kakao 250 ml/ 6 mg
Red Bull 250 ml/ 80 mg
Dieet Coca-Cola 500 ml/ 64 mg
Coca-Cola 500 ml/ 56 mg

KOFEIIN JA TERVE SÜDA

Ameerika meditsiiniliidu ajakirja  2006. aasta märtsinumbris avaldas Marylin Cornelis koos kolleegidega teadusartikli kiirete ja aeglaste kofeiini metaboliseerijate kohta. Nende uuringus osales ligikaudu 4000 inimest, kellest pooled olid kogenud müokardiinfarkti (südameatakki). Kui teadlased vaatlesid selliseid lisamuutujaid nagu toidu tarbimine, kehaline aktiivsus ja sotsiaal-majanduslik staatus, leiti et osalejate CYP1A2 geenil on oluline seos nende südame tervisega. Uuringus jõuti järeldusele, et aeglane kofeiini ainevahetus on seotud mittefataalse südameinfarktiga.

KOFEIIN JA RASEDUS

Ajakirja Journal of Molecular Human Reproduction 2005. aasta aprillinumbris avaldas Fumihiro Sata koos kolleegidega artikli, milles käsitleti kofeiini toimet rasedusele ja viljakusele. Nende uuringu tulemused näitasid, et aeglase geenivariandiga naistel suurenes korduva raseduse katkemise oht ja vähenes viljakus, kui naine tarbis 100-299 mg (1-3 tassi) kofeiini päevas. Samas kiire metabolismi alleeliga katsealustel teadaolevad negatiivsed mõjud sama kofeiinikoguse tarbimise puhul puudusid.

Kofeiini tarbimise riskid ja hüved

Aeglase metabolismi korral

1-2 tassi (200 mg) päevas ei suurenda südameinfarkti riski.

2-3 tassi (300 mg) päevas suurendab südameinfarkti riski 36%.

4 tassi või rohkem päevas suurendab südameinfarkti riski 64%.

Alla 59-aastastel 4 tassi või rohkem päevas, suurendab südameinfarkti riski kuni neli korda.

Rasedatel, kes tarbivad 100-300 mg kofeiini (2-3 tassi kohvi) päevas, suureneb oht raseduse katkemiseks ja viljakuse vähenemiseks.

Kiire metabolismi korral

2-3 tassi (300 mg) päevas vähendab südameinfarkti riski 22% võrra.

4 ja enam tassi päevas ei suurenda südameinfarkti riski.

Rasedatel, kes tarbivad 100-300 mg kofeiini (1-3 tassi kohvi) päevas, ei teki suurenenud riski

raseduse katkemiseks ning see ei mõjuta nende viljakust.

* Poolestusaeg ehk poolväärtusaeg on aeg, mille jooksul keemilise ühendi (ravimi või muu bioloogiliselt aktiivse aine) kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra.

Autor: MediKeep OÜ, artikli koostas ja infot kontrollis psühholoog Ivi Niinep

Kasutatud kirjandus
Cornelis MC, El-Sohemy A, Kabagambe EK, and Campos H. Coffee, CYP1A2 genotype, and risk of myocardial infarction. JAMA 2006, 295:1135-1141
Sata F, Yamada H, Suzuki K, Saijo Y, Kato EH, Morikawa M, Minakami H, Kishi R. Caffeine intake, CYP1A2 polymorphism and the risk of recurrent pregnancy loss. Molecular Human Reproduction 2005. 11(5):357-60.
Nehlig A. Interindividual Differences in Caffeine Metabolism and Factors Driving Caffeine Consumption. Pharmacological Reviews, 2018 Apr; Vol. 70 (2), pp. 384-411.
https://www.snpedia.com/index.php/rs762551
http://www.consumergenetics.com/DNA-Tests/Caffeine-Metabolism-Test.php

Koostatud: 25.06.2018
Muudetud: 07.07.2018

Kasutustingimused

VASTUTUSE VÄLISTAMINE

Artiklis esitatud informatsioon põhineb avaldatud SNP (üksiku nukleotiidi polümorfism) andmetel ja on vaid haridusliku eesmärgiga. Enamus DNAs esinevate geneetiliste variantide kohta avaldatud uuringud selgitavad mingi tunnuse või haiguse päritavusest vaid väikese osa ning ei arvesta tihtipeale sellega, kuidas erinevad variandid üksteist mõjutavad. Lisaks ei võta paljud avaldatud uuringud arvesse terviseandmeid või keskkondlikke, toitumuslikke, mikrobioloogilisi ja elustiilifaktoreid, mis võivad muuta igasuguse tunnuse või haiguse tegelikku riski.

Iga artikli asjakohasus võib varieeruda sõltuvalt etnilisest päritolust. Ühtegi osa geneetika artiklist ei tohiks kasutada meditsiiniliseks enesediagnoosiks ega iseenda ravimiseks. Artiklis esitatud informatsiooni ei tohiks võtta täielikuna, samuti ei tohiks sellele toetudes ühelegi isikule pakkuda välja diagnoosi ega ravi. Kui teil esineb küsimusi diagnoosi, ravi, ennetuse või riskide maandamise kohta, mis põhinevad mingil haigusel, fenotüübil või on seotud teie terviseseisundi või selle halvenemisega, siis pöörduge nõuannete saamiseks arsti või muu asjakohase tervishoiutöötaja poole.

Sõnavara

ALLEEL

Alleel on variant geenist ning asub konkreetses asukohas, geneetilises lookuses, konkreetsel kromosoomil. Inimestel on igas geneetilises lookuses kaks alleeli, mõlemalt vanemalt päritakse neist üks.

KROMOSOOM

Kromosoom on DNA niitjas struktuur, milles asub pärilik informatsioon ehk geenid. Inimese rakkudes on 22 paari kromosoome ja kaks sugukromosoomi, kokku on rakus 46 kromosoomi.

HAIGUSE ESINEMISSAGEDUS

Proportsioon inimesi populatsioonist, kelle esineb haigus või tunnus. Esinemissagedus on statistiline mõiste, mis viitab antud ajahetkel kindlas populatsioonis esinevatele haigusjuhtumite arvule. Haigestumus viitab uute haigusjuhtumite arvule teatud ajavahemikul.

DNA

DNA ehk desoksüribonukleiinhape on kromosoomide peamine komponent ja geneetilise informatsiooni kandja pea kõikides elusorganismides. DNA koosneb molekulidest, mida nimetatakse nukleotiidideks. Iga nukleotiid sisaldab fosfaatrühma, viiesüsinikulist suhkrut ja lämmastikalust. Lämmastikaluseid on neli, adeniin (A), tümiin (T), guaniin (G) ja tsütosiin (C).

GEEN

Pärilikkustegur, mis koosneb DNA järjestusest konkreetses asukohas kromosoomil. Geene antakse edasi vanemalt järglasele ning nendest sõltuvad indiviidi füüsilised ja päritavad tunnused ehk fenotüüp.

GEENIVARIANT

Muutus võrreldes kõige levinuma DNA nukleotiidses järjestusega. Variant võib olla healoomuline, haigust tekitav või tundmatu efektiga. SNPd (üksiku nukleotiidi polümorfismid) on kõige tavalisemat tüüpi geenivariatsioonid.

GENOTÜÜP

Üksikorganismi kogu geneetiline informatsioon. Võib samuti viidata mingile indiviidi kindlale geenile või geenide komplektile. Genotüüp määrab fenotüübi ehk organismi vaadeldavad tunnused.

ŠANSISUHE

Šansisuhtega võrreldakse, kas mingi kindla tulemuse šanss on kahe erineva grupi jaoks sama. Selles raportis hindab šansisuhe mingisugust kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas mingi seisundi esinemise tõenäosust, võrreldes inimrühmaga, kellel seda kindlat varianti ei esine.

Šansisuhe 1 tähendab, et mõlema inimrühma jaoks on seisundi esinemise tõenäosus võrdne. Šansisuhe, mis on suurem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine tõenäolisem. Šansisuhe, mis on väiksem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine vähem tõenäolisem.

FENOTÜÜP

Indiviidi füüsiliste tunnuste kirjeldus, nagu näiteks välimus, areng ja käitumine. Fenotüübi määrab indiviidi genotüüp ja ka keskkonnategurid.

POPULATSIOONI ALLEELISAGEDUS

Alleelisagedus näitab geenivariandi esinemissagedust populatsioonis. Alleelid on variandid geenist, mis asuvad samal asukohal ehk geneetilises lookuses kromosoomil.

SNP

Üksiku nukleotiidi polümorfismid, mida kutsutakse sageli SNPks, on kõige levinumad inimestevahelise geneetilise variatsiooni tüüpidest. Üks kindel SNP on üksiku nukleotiidi varieeruvus genoomi kindlas asukohas.

VAATA VEEL