Peaksid olema sisse loginud ja omama geenifaili MediKeepi juures, et näha siin oma personaalset tulemust.

Erinevat toimetulekut stressiolukorras võib seletada COMT-geenis asuva rs4680 markeriga, mis on üks olulisemaid leide seoses inimese intelligentsuse ja isikuomadustega.

COMT-geen kodeerib COMT-nimelist ensüümi, mis lagundab prefrontaalses korteksis ehk eesajukoores dopamiini, reguleerides nii selle taset. Eesajukoor on aju osa, mille ülesanneteks on muuhulgas planeerimine, otsuste tegemine, kognitiivsed võimed, probleemilahendus ja mõtestamine. Dopamiini tase omakorda mõjutab vastavate ülesannete täitmist.

Rs4680 markeril on alleelid G ja A, millest A on riskialleel, mis võib põhjustada stressiolukorras halvemat toimetulekut. Kui kannad riskialleeli, võivad pingelised eluhetked kaasa tuua sooritusvõime languse, kuna pöörad liiga palju tähelepanu tulemusele.

Kuna COMT-ensüümi aktiivsus on naistel umbes 30% madalam kui meestel ja dopamiini tase seetõttu 30% kõrgem, võivad mehed riskialleeli A omamisest isegi kasu saada, naised aga mitte. Naiste jaoks võib see tähendada pinge all tegutsedes halvemat toimetulekut, aga aktiivsema COMT-ensüümiga meeste jaoks hoopis paranenud sooritusvõimet, kuna stressi ajel jõuab dopamiini kogus eesajukoores optimaalsele tasemele.

Tuleb meeles pidada, et ühe markeri põhjal ei ole võimalik inimest või tema indiviidi defineerida, küll aga on leitud statistilisi seoseid erinevate omaduste vahel.

A : A
"Fookus" genotüüp

A : G
"vahepealne" genotüüp

G : G
"Sõdalase" genotüüp

ISELOOMUOMADUSED JA  KÄITUMINE

FOOKUS-tüüp

A:A genotüüp on fookus-tüüp ehk “muretseja”.

A-alleeli kandjatel on COMT-ensüümi aktiivsus 3-4 korda madalam ja selle tulemusena eesajukoores (ehk prefrontaalses korteksis) dopamiini tase kõrgem.

Stress tõstab dopamiini taset veelgi ning võib seega põhjustada kehvemat toimetulekut pingelistes olukordades.

A-alleeli kandjana oled stressile vastuvõtlikum, su valulävi on madalam ning võid sagedamini tunda ärevust. Stressi või lapsepõlvetraumade tagajärjel võib sul kergemini välja kujuneda depressioon.  Umbes 37% inimestest on vähemalt üks A-alleeli koopia.

Kasulikud omadused

Kehvad omadused

Loovus

Madalam emotsionaalne vastupidavus

Parem võime sooritada tähelepanu nõudvaid ülesandeid, oskus tähelepanu koondada (aga mitte stressiolukorras)

Impulsiivus

Oskus elu nautida

Kalduvus depressioonile

Uudishimu

Kehvem toimetulek stressi ja valuga

Loetud sisu parem mõistmine

Ärevus

Sorav suuline eneseväljendus meeste puhul

Neurootilisus

Kõrgem kognitiivne võimekus mitte-stressi olukordades (kõrgem tähelepanu- ja infotöötlusvõime)

Vähem sorav suuline eneseväljendus naiste puhul

 Vastuvõtlikkus platseebodele

Väiksem koostöö- ja empaatiavõime, väiksem abivalmidus

Peenmotoorsed oskused

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) kõrgenenud risk

Oskus täpsemalt sihtida

Kokaiinisõltuvusse langemise risk

Madalam alkoholismi tekkimise risk

Vähem ekstravertsust

Kõrgem tundlikkus elavhõbeda suhtes

VAHEPEALNE-tüüp

A : G genotüüp tähendab, et sinu dopamiinitase eesajukoores on keskmine: see on küll kõrgenenud, kuid mitte nii kõrge kui “muretsejatel” ja seetõttu võtad stressiolukorras vastu kaalutletumaid otsuseid.

Oled tõenäoliselt loomult tasakaalukam kui “muretsejad” ja “sõdalased”.

SÕDALASE-tüüp

G : G genotüüp tähendab, et oled “sõdalane”.

Sellise genotüübiga on sinul COMT-ensüüm aktiivsem ja seetõttu dopamiini tase eesajukoores madalam. Tuled paremini toime ka stressiolukordades, kuna dopamiinitase tõuseb just siis kehas optimaalseks.

On leitud ka, et neile, kellel on G:G genotüüp, on vanemlik hoolitsus ja soojus kaitsvad faktorid, mis omakorda tõstavad nende sooritusvõimet.

Kasulikud omadused

Kehvad omadused

Parem toimetulek stressi ja valuga

Vähem rõõmu elust

Kõrgem koostöö- ja empaatiavõime, abivalmidus

Kehvem plaanide elluviimise ja info töötlemise võime, kuid mitte stressiolukorras

Parem keeleõppimise võime

Viletsamad peenmotoorikaoskused

Kõrgem emotsionaalne vastupidavus

Vähem sorav suuline enseseväljendus meeste puhul

Soravam suuline eneseväljendus naiste puhul

Vähem uudishimu

Parem töömälu (lühiajaline mälu)

Kõrgenenud rinna- ja emakakaelavähi risk

Vastuvõtlikkus hüpnoosile

Skisofreenia risk (eriti kanepit tarvitades)

Rohkem depressiivseid sümptomeid lapsepõlves

RAVIMITE SOBIVUS

  • G-alleelidel on leitud halvem paxil/paroxetin-i toime
  • Parkinsoni patsiendid võivad tulemust anda ka madalama Levodopa annustega ja kasu saada vitamiin B6-st

Autor: MediKeep OÜ, artikli koostas ja infot kontrollis MediKeep

Kasutustingimused

VASTUTUSE VÄLISTAMINE

Artiklis esitatud informatsioon põhineb avaldatud SNP (üksiku nukleotiidi polümorfism) andmetel ja on vaid haridusliku eesmärgiga. Enamus DNAs esinevate geneetiliste variantide kohta avaldatud uuringud selgitavad mingi tunnuse või haiguse päritavusest vaid väikese osa ning ei arvesta tihtipeale sellega, kuidas erinevad variandid üksteist mõjutavad. Lisaks ei võta paljud avaldatud uuringud arvesse terviseandmeid või keskkondlikke, toitumuslikke, mikrobioloogilisi ja elustiilifaktoreid, mis võivad muuta igasuguse tunnuse või haiguse tegelikku riski.

Iga artikli asjakohasus võib varieeruda sõltuvalt etnilisest päritolust. Ühtegi osa geneetika artiklist ei tohiks kasutada meditsiiniliseks enesediagnoosiks ega iseenda ravimiseks. Artiklis esitatud informatsiooni ei tohiks võtta täielikuna, samuti ei tohiks sellele toetudes ühelegi isikule pakkuda välja diagnoosi ega ravi. Kui teil esineb küsimusi diagnoosi, ravi, ennetuse või riskide maandamise kohta, mis põhinevad mingil haigusel, fenotüübil või on seotud teie terviseseisundi või selle halvenemisega, siis pöörduge nõuannete saamiseks arsti või muu asjakohase tervishoiutöötaja poole.

Sõnastik

ALLEEL

Alleel on variant geenist ning asub konkreetses asukohas, geneetilises lookuses, konkreetsel kromosoomil. Inimestel on igas geneetilises lookuses kaks alleeli, mõlemalt vanemalt päritakse neist üks.

KROMOSOOM

Kromosoom on DNA niitjas struktuur, milles asub pärilik informatsioon ehk geenid. Inimese rakkudes on 22 paari kromosoome ja kaks sugukromosoomi, kokku on rakus 46 kromosoomi.

HAIGUSE ESINEMISSAGEDUS

Proportsioon inimesi populatsioonist, kelle esineb haigus või tunnus. Esinemissagedus on statistiline mõiste, mis viitab antud ajahetkel kindlas populatsioonis esinevatele haigusjuhtumite arvule. Haigestumus viitab uute haigusjuhtumite arvule teatud ajavahemikul.

DNA

DNA ehk desoksüribonukleiinhape on kromosoomide peamine komponent ja geneetilise informatsiooni kandja pea kõikides elusorganismides. DNA koosneb molekulidest, mida nimetatakse nukleotiidideks. Iga nukleotiid sisaldab fosfaatrühma, viiesüsinikulist suhkrut ja lämmastikalust. Lämmastikaluseid on neli, adeniin (A), tümiin (T), guaniin (G) ja tsütosiin (C).

GEEN

Pärilikkustegur, mis koosneb DNA järjestusest konkreetses asukohas kromosoomil. Geene antakse edasi vanemalt järglasele ning nendest sõltuvad indiviidi füüsilised ja päritavad tunnused ehk fenotüüp.

GEENIVARIANT

Muutus võrreldes kõige levinuma DNA nukleotiidses järjestusega. Variant võib olla healoomuline, haigust tekitav või tundmatu efektiga. SNPd (üksiku nukleotiidi polümorfismid) on kõige tavalisemat tüüpi geenivariatsioonid.

GENOTÜÜP

Üksikorganismi kogu geneetiline informatsioon. Võib samuti viidata mingile indiviidi kindlale geenile või geenide komplektile. Genotüüp määrab fenotüübi ehk organismi vaadeldavad tunnused.

ŠANSISUHE

Šansisuhtega võrreldakse, kas mingi kindla tulemuse šanss on kahe erineva grupi jaoks sama. Selles raportis hindab šansisuhe mingisugust kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas mingi seisundi esinemise tõenäosust, võrreldes inimrühmaga, kellel seda kindlat varianti ei esine.

Šansisuhe 1 tähendab, et mõlema inimrühma jaoks on seisundi esinemise tõenäosus võrdne. Šansisuhe, mis on suurem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine tõenäolisem. Šansisuhe, mis on väiksem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine vähem tõenäolisem.

FENOTÜÜP

Indiviidi füüsiliste tunnuste kirjeldus, nagu näiteks välimus, areng ja käitumine. Fenotüübi määrab indiviidi genotüüp ja ka keskkonnategurid.

POPULATSIOONI ALLEELISAGEDUS

Alleelisagedus näitab geenivariandi esinemissagedust populatsioonis. Alleelid on variandid geenist, mis asuvad samal asukohal ehk geneetilises lookuses kromosoomil.

SNP

Üksiku nukleotiidi polümorfismid, mida kutsutakse sageli SNPks, on kõige levinumad inimestevahelise geneetilise variatsiooni tüüpidest. Üks kindel SNP on üksiku nukleotiidi varieeruvus genoomi kindlas asukohas.

February 9, 2019
February 11, 2019

RELATED POSTS