Peaksid olema sisse loginud ja omama geenifaili MediKeepi juures, et näha siin oma personaalset tulemust.

Naha enneaegset vananemist ultraviolettkiirguse (UV) mõjul nimetatakse fotovananemiseks.

Fotovananemine väljendub nahal peamiselt väikeste voltide ja kortsudena, ilmuda võivad ka pigmendilaigud, näiteks tedretähnid või maksaplekid ning eelkõige puudutab see paljastatumaid kehaosi nagu nägu, kael ja käed.

Fotovananemist põhjustavad välised keskkonnategurid, peamine tegur on päikese käes viibimine. Päikesest tulev UV-kiirgus avaldab nahale mitmeid kahjulikke mõjusid, põhjustab DNAs mutatsioone ning moodustab reaktiivseid hapnikuühendeid. Lisaks põhjustab see ka kollageeni ning teiste naha oluliste struktuursete osade lagunemist. Samamoodi mõjuvad ka kunstlikud kiirgusallikad, näiteks solaarium.

Fotovananemist seostatakse markeriga rs322458 ja geenidega STXBP5L ja FBXO40.

Sellel markeril on kaks alleeli: A ja G.

G-alleel on riskialleel, mida seostatakse intensiivsema fotovananemisega.

A : A
Vähem intensiivne fotovananemine

A : G
Intensiivsem fotovananemine

G : G
Intensiivsem fotovananemine

PÄIKESETUNDLIKKUS

Kui oled A : A genotüübiga, koged vähemintensiivset fotovananemist, kuid UV-kiirgus omab siiski kahjustavat toimet ka sinu nahale.

Ka sulle on vajalik päikesekaitsekreemi kasutamine ja liigse päikese käes viibimise vältimine.

Piira kokkupuudet ka kunstlike UV-kiirguse allikatega (näiteks solaariumiga).

Tõenäoliselt on sul kergem päevituda kui teistel.

Kui oled G : G või A : G genotüübiga, peaksid olema pigem ettevaatlik.

Päikese käes viibimine ja kokkupuude kunstlike UV-kiirguse allikatega peaks olema piiratud.

Kindlasti kasuta hoolikalt päikesekreeme.

Võid kaaluda ka pindmiste antioksüdantide ja retinoidide kasutamist – lisa oma kreemiriiulile vastav kreem või seerum.

PÄIKESEKAITSE

Pilved blokeerivad küll osa, kuid mitte kogu UV-kiirgust! Oluline vahend kaitsmaks nahka fotovananemise eest on päikesekaitsekreem.

Päikesekaitsekreemi tööpõhimõte on UV-kiirguse blokeerimine või absorbeerimine. Korralik päikesekaitsekreem peaks kaitsma nii UVB- kui ka UVA-kiirguse eest. Vali kindlasti piisavalt kõrge kaitsefaktoriga kreem ning kasuta võimalikult looduslähedast ja nahasõbralikku toodet. Ka paljud päevakreemid sisaldavad päikesekaitset igapäevaseks näonaha kaitsmiseks.

Jälgi ka selliste oluliste abiliste olemasolu oma kreemides ja seerumites:

  • Antioksüdandid võitlevad nahka kahjustavate vabade radikaalidega, vähendades kortsusid ja kaitstes kollageenivarusid,  mis tagavad naha elastsuse ning uuenemisvõime. Antioksüdante peaks olema rohkelt nii toidulaual kui ka kreemis, muidu ei jõua neid piisaval tasemel nahka kaitsma.
  • Retinoidid on A-vitamiini sünteetilised derivaadid. A-vitamiin ja retinoidid suurendavad kollageeni tootmist ning pärsivad mõningaid UV-kiirguse negatiivseid efekte. Retinoide leidub paljudes nahakreemides.

Autor: MediKeep OÜ, artikli koostas ja infot kontrollis MediKeep

Allikad
  • Canadian Dermatology Association Photoaging. (https://dermatology.ca/public-patients/skin/photoaging/) Retrieved 06.07.18
  • Le Clerc, S., Taing, L., Ezzedine, K., Latreille, J., Delaneau, O., Labib, T., Coulonges, C., Bernard, A., Melak, S., Carpentier, W., et al. (2013). A Genome-Wide Association Study in Caucasian Women Points Out a Putative Role of the STXBP5L Gene in Facial Photoaging. Journal of Investigative Dermatology 133, 929–935.
  • Rafieepour, A., Ghamari, F., Mohammadbeigi, A., and Asghari, M. (2015). Seasonal Variation in Exposure Level of Types A and B Ultraviolet Radiation: An Environmental Skin Carcinogen. Annals of Medical and Health Sciences Research 5, 129–133.
  • Rosi Helfrich, Y., Sachs, D., and J Voorhees, J. (2008). Overview of skin aging and photoaging.
  • Law, Matthew H. et al. (2017) Journal of Investigative Dermatology, Volume 137, Issue 9, 1887 – 1894. Genome-Wide Association Shows that Pigmentation Genes Play a Role in Skin Aging.
Vastutusest vabanemine

Artiklis esitatud informatsioon põhineb avaldatud SNP (üksiku nukleotiidi polümorfism) andmetel ja on vaid haridusliku eesmärgiga. Enamus DNAs esinevate geneetiliste variantide kohta avaldatud uuringud selgitavad mingi tunnuse või haiguse päritavusest vaid väikese osa ning ei arvesta tihtipeale sellega, kuidas erinevad variandid üksteist mõjutavad. Lisaks ei võta paljud avaldatud uuringud arvesse terviseandmeid või keskkondlikke, toitumuslikke, mikrobioloogilisi ja elustiilifaktoreid, mis võivad muuta igasuguse tunnuse või haiguse tegelikku riski.

Iga artikli asjakohasus võib varieeruda sõltuvalt etnilisest päritolust. Ühtegi osa geneetika artiklist ei tohiks kasutada meditsiiniliseks enesediagnoosiks ega iseenda ravimiseks. Artiklis esitatud informatsiooni ei tohiks võtta täielikuna, samuti ei tohiks sellele toetudes ühelegi isikule pakkuda välja diagnoosi ega ravi. Kui teil esineb küsimusi diagnoosi, ravi, ennetuse või riskide maandamise kohta, mis põhinevad mingil haigusel, fenotüübil või on seotud teie terviseseisundi või selle halvenemisega, siis pöörduge nõuannete saamiseks arsti või muu asjakohase tervishoiutöötaja poole.

 

Sõnastik

ALLEEL

Alleel on variant geenist ning asub konkreetses asukohas, geneetilises lookuses, konkreetsel kromosoomil. Inimestel on igas geneetilises lookuses kaks alleeli, mõlemalt vanemalt päritakse neist üks.

KROMOSOOM

Kromosoom on DNA niitjas struktuur, milles asub pärilik informatsioon ehk geenid. Inimese rakkudes on 22 paari kromosoome ja kaks sugukromosoomi, kokku on rakus 46 kromosoomi.

HAIGUSE ESINEMISSAGEDUS

Proportsioon inimesi populatsioonist, kelle esineb haigus või tunnus. Esinemissagedus on statistiline mõiste, mis viitab antud ajahetkel kindlas populatsioonis esinevatele haigusjuhtumite arvule. Haigestumus viitab uute haigusjuhtumite arvule teatud ajavahemikul.

DNA

DNA ehk desoksüribonukleiinhape on kromosoomide peamine komponent ja geneetilise informatsiooni kandja pea kõikides elusorganismides. DNA koosneb molekulidest, mida nimetatakse nukleotiidideks. Iga nukleotiid sisaldab fosfaatrühma, viiesüsinikulist suhkrut ja lämmastikalust. Lämmastikaluseid on neli, adeniin (A), tümiin (T), guaniin (G) ja tsütosiin (C).

GEEN

Pärilikkustegur, mis koosneb DNA järjestusest konkreetses asukohas kromosoomil. Geene antakse edasi vanemalt järglasele ning nendest sõltuvad indiviidi füüsilised ja päritavad tunnused ehk fenotüüp.

GEENIVARIANT

Muutus võrreldes kõige levinuma DNA nukleotiidses järjestusega. Variant võib olla healoomuline, haigust tekitav või tundmatu efektiga. SNPd (üksiku nukleotiidi polümorfismid) on kõige tavalisemat tüüpi geenivariatsioonid.

GENOTÜÜP

Üksikorganismi kogu geneetiline informatsioon. Võib samuti viidata mingile indiviidi kindlale geenile või geenide komplektile. Genotüüp määrab fenotüübi ehk organismi vaadeldavad tunnused.

ŠANSISUHE

Šansisuhtega võrreldakse, kas mingi kindla tulemuse šanss on kahe erineva grupi jaoks sama. Selles raportis hindab šansisuhe mingisugust kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas mingi seisundi esinemise tõenäosust, võrreldes inimrühmaga, kellel seda kindlat varianti ei esine.

Šansisuhe 1 tähendab, et mõlema inimrühma jaoks on seisundi esinemise tõenäosus võrdne. Šansisuhe, mis on suurem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine tõenäolisem. Šansisuhe, mis on väiksem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine vähem tõenäolisem.

FENOTÜÜP

Indiviidi füüsiliste tunnuste kirjeldus, nagu näiteks välimus, areng ja käitumine. Fenotüübi määrab indiviidi genotüüp ja ka keskkonnategurid.

POPULATSIOONI ALLEELISAGEDUS

Alleelisagedus näitab geenivariandi esinemissagedust populatsioonis. Alleelid on variandid geenist, mis asuvad samal asukohal ehk geneetilises lookuses kromosoomil.

SNP

Üksiku nukleotiidi polümorfismid, mida kutsutakse sageli SNPks, on kõige levinumad inimestevahelise geneetilise variatsiooni tüüpidest. Üks kindel SNP on üksiku nukleotiidi varieeruvus genoomi kindlas asukohas.

Päikesetundlikkus
  • Arvan, et see tulemus ON minu kohta täpne 100%, 1 vote
    1 vote 100%
    1 vote - 100% of all votes
  • Mul ei ole veel geenitestiga personaalseid tulemusi 0%, 0 votes
    0 votes
    0 votes - 0% of all votes
  • Arvan, et see tulemus EI OLE minu kohta täpne 0%, 0 votes
    0 votes
    0 votes - 0% of all votes
  • Ma ei saanud täpselt aru millest siin artiklis kirjutati 0%, 0 votes
    0 votes
    0 votes - 0% of all votes
Total Votes: 1
September 27, 2019
Only registered users can vote. Login to vote.
Tagasiside geneetilistele artiklitele
  • Kirjutage rohkem haiguste ennetamisest 50%, 1 vote
    1 vote 50%
    1 vote - 50% of all votes
  • Kirjutage rohkem geenide ja ravimite seostest 50%, 1 vote
    1 vote 50%
    1 vote - 50% of all votes
  • Kirjutage rohkem geenide ja toitumise seostest 0%, 0 votes
    0 votes
    0 votes - 0% of all votes
Total Votes: 2
Voters: 1
September 27, 2019
Only registered users can vote. Login to vote.
Kui Sul on käes oma DNA andmefail, siis võta meiega julgelt ühendust! MediKeep veebiversioon on hetkel arendamisel ja automaatset failide laadimist lehele ei toimu. Failide üles laadimine ja automaatne analüüs on plaanis avada tulevikus.
September 26, 2019

RELATED POSTS