Browsing Tag

omastamine

D vitamiini geneetiline omastamine

D vitamiin on vajalik mitmete mineraalide taseme reguleerimiseks organismis, näiteks kaltsiumi ja fosfori. Samuti aitab see säilitada luude  ja hammaste struktuuri. Toit ei ole D vitamiini peamine allikas, kuna seda sisaldub vaid vähestes toitudes. Nendeks toitudeks on punane liha, maks, munakollased, rasvased kalad (lõhe, sardiinid, heeringas ja makrell). Tänapäeval rikastatakse osasid toite D vitamiiniga, näiteks piimatooteid, mahlasid ja teraviljatooteid. D vitamiini peamine allikas on nahk, kus seda sünteesitakse päikesevalguse toimel. Enamik inimesi peaksid hiliskevadel, suvel ja varasügisel saama päikesevalgusest piisavalt D vitamiini, talvel võib olla vajalik seda toidulisandina võtta. Kuid toitumine ja päikesevalgus ei ole ainsad asjad mis määravad D vitamiini taseme, ka geenid võivad mängida olulist rolli.

Geenide ja D-vitamiini täpsemast seosest loe lähemalt…

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja geenid

Kui inimesel esineb riski geenigrupp, võib tal mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisel esineda kuni kolm korda suurem risk haavandite ja veritsuste tekkeks seedetraktis. Nimelt, riski geenigruppi kuuluvaid markereid seostatakse MSPVA lagundamise häiretega, mille tulemusel nende ainete tase tõuseb seedetraktis toksilise tasemeni, põhjustades haavandeid ja veritsust.

Nende toimeainete sobivus on geneetiliselt testitav:
Salitsülaadid (Aspiriin, Diflunisaal, Salitsüülhape, Salsalaat)
Propioonhappe derivaadid (Ibuprofeen, Deksibuprofeen, Naprokseen, Fenoprofeen, Ketoprofeen, Deksketoprofeen, Flurbiprofeen, Oksaprosiin)
Äädikhappe derivaadid (Indometatsiin, Tolmetiin, Sulindak, Etodolak, Ketorolak, Diklofenak, Atseklofenak)
Oksikaamid ehk enoolhappe derivaadid (Piroksikaam, Meloksikaam, Tenoksikaam, Droksikaam, Lornoksikaam)
Koksiibid (Tselekoksiib, Rofekoksiib, Valdekoksiib, Parekoksiib, Etorikoksiib, Lumirakoksiib)
Fenamaadid (Mefenaamhape, Tolfenaamhape, Flufenaamhape, Meklofenaamhape)

Kofeiin ja geenid

Kofeiin on keemiline ühend, mis mõjub tarbides enamasti ergutina. Paljud meist on tundnud selle mõju hommikukohvi juues, kuid aeglase metabolismiga inimese jaoks võib liigne kogus kohvi (2-3 tassi või 300 mg päevas) osutuda kahjulikuks, tõstes müokardiinfarkti tekke ning raseduse katkemise ohtu. Kofeiini metabolismi, eritumist ja koostoimet ravimitega mõjutavad mitmed teisedki tegurid, nagu näiteks vanus, sugu, hormoonid, maksahaigused, rasvumine, suitsetamine ning toitumine. Terve inimese puhul on kofeiini poolestusaeg* organismis 3-4 tundi. Poolestusaega pikendavad märgatavalt nt rasestumisvastased pillid (5-10 tundi), rasedus (9-11 tundi) ja maksahaigused (kuni 96 tundi).

Kofeiiniga liialdamine võib põhjustada ka rahutust ja ärevustunnet ning tuua enam esile depressiooni sümptomeid. Kofeiini metabolismil vaatame geeni CYP1A2, mis üpriski täpselt ennustab ära, kas pigem armastad kohvi või mitte ja kas Sinu organism suudab seda tarbida pigem vähem või rohkem. Anname ka ülevaate kõrge vererõhu korral. Tegu on informatiivse ja hariva infoga pigem, kui konkreetse tervisenõuga. Tulemusi on soovitatav arutada vajadusel oma arstiga.