Omadus: Umami – 5. maitsemeel

Sinu genotüüp saab olla kas T:T, T:C või C:C

Maitsetunnetus tekib, kui mingi aine reageerib keele maitseretseptoritega. Umami on üks viiest maitsest, teisteks on magus, hapu, soolane ja mõru. Umami sõna tuleb jaapani keelest ja seda maitset kirjeldatakse kui mõnus, võrreldav liha ja supi maitsega. Umami maitselised toidud on näiteks juust, seened, sojakaste, liha ja osad juurviljad nagu tomat. Umamit kutsutakse mõnikord viiendaks maitseks, kuna see on läänemaailmas lisaks algsele neljale maitsele uuem maitsemeel.

Geneetiline variatsioon

Umami maitsmise tundlikkus varieerub inimeste vahel. Seda kutsub esile toitudes olev glutamaat (aminohape). Glutamaadi ja maitseretseptori vastastikkuse mõju tulemusena tekib umami maitse tunnetus. Olemas on mitu erinevat maitse retseptorgeeni, iga geen toodab osa maitseretseptorist. Umami retseptor koosneb kahest osast. Ühte neist osadest toodab geen TAS1R3. On leitud, et selle geeni variant (rs307377) võib kahekordistada umami maitsmise tundlikkust. Selleks variandiks on suhteliselt haruldasem T alleel.

T : T
Teravnenud Umami maitsetunnetus

T : C
Teravnenud Umami maitsetunnetus

C : C
Tavapärane Umami maitsetunnetus

T alleel

T alleel esineb 0 – 9% inimestest, sõltuvalt populatsioonist. Euroopa (ja Euroopa päritolu) populatsioonides esineb see umbes 3% inimestest. Samas Ida-Aasia populatsioonides esineb see umbes 9% inimestest. See on huvitav, arvestades, et umami on nii lingvistiliselt kui ka kultuuriliselt pärit just Ida-Aasiast. Ehk suudavad inimesed sellistes kohtades nagu Jaapan umami maitset paremini tunnetada ning see geneetiline tunnus on avaldanud mõju nende köögikunstile.

Kuigi eelmainitud geen tõenäoliselt panustab variatsiooni umami maitsmise tundlikkusel, ei ole see veel täiesti kindel. Põhjus on selles, et selle kohta ei ole tehtud kuigi palju uuringuid. Mõned tehtud uuringutest hõlmasid vaid väikest gruppi inimesi, kes kõik olid geneetiliselt väga sarnased. Pealegi ei ole eelmainitud variant ainus faktor, mis mõjutab umami maitsmise tundlikkust. Teisi faktoreid ning nende kombineeritud efekti on vaja veel uurida. Kokkuvõttes võib öelda, et kui inimesel on vähemalt üks T alleel, siis on üsna tõenäoline, et ta tunnetab umami maitset paremini.

Kasutustingimused

VASTUTUSE VÄLISTAMINE

Artiklis esitatud informatsioon põhineb avaldatud SNP (üksiku nukleotiidi polümorfism) andmetel ja on vaid haridusliku eesmärgiga. Enamus DNAs esinevate geneetiliste variantide kohta avaldatud uuringud selgitavad mingi tunnuse või haiguse päritavusest vaid väikese osa ning ei arvesta tihtipeale sellega, kuidas erinevad variandid üksteist mõjutavad. Lisaks ei võta paljud avaldatud uuringud arvesse terviseandmeid või keskkondlikke, toitumuslikke, mikrobioloogilisi ja elustiilifaktoreid, mis võivad muuta igasuguse tunnuse või haiguse tegelikku riski.

Iga artikli asjakohasus võib varieeruda sõltuvalt etnilisest päritolust. Ühtegi osa geneetika artiklist ei tohiks kasutada meditsiiniliseks enesediagnoosiks ega iseenda ravimiseks. Artiklis esitatud informatsiooni ei tohiks võtta täielikuna, samuti ei tohiks sellele toetudes ühelegi isikule pakkuda välja diagnoosi ega ravi. Kui teil esineb küsimusi diagnoosi, ravi, ennetuse või riskide maandamise kohta, mis põhinevad mingil haigusel, fenotüübil või on seotud teie terviseseisundi või selle halvenemisega, siis pöörduge nõuannete saamiseks arsti või muu asjakohase tervishoiutöötaja poole.

Sõnavara

ALLEEL

Alleel on variant geenist ning asub konkreetses asukohas, geneetilises lookuses, konkreetsel kromosoomil. Inimestel on igas geneetilises lookuses kaks alleeli, mõlemalt vanemalt päritakse neist üks.

KROMOSOOM

Kromosoom on DNA niitjas struktuur, milles asub pärilik informatsioon ehk geenid. Inimese rakkudes on 22 paari kromosoome ja kaks sugukromosoomi, kokku on rakus 46 kromosoomi.

HAIGUSE ESINEMISSAGEDUS

Proportsioon inimesi populatsioonist, kelle esineb haigus või tunnus. Esinemissagedus on statistiline mõiste, mis viitab antud ajahetkel kindlas populatsioonis esinevatele haigusjuhtumite arvule. Haigestumus viitab uute haigusjuhtumite arvule teatud ajavahemikul.

DNA

DNA ehk desoksüribonukleiinhape on kromosoomide peamine komponent ja geneetilise informatsiooni kandja pea kõikides elusorganismides. DNA koosneb molekulidest, mida nimetatakse nukleotiidideks. Iga nukleotiid sisaldab fosfaatrühma, viiesüsinikulist suhkrut ja lämmastikalust. Lämmastikaluseid on neli, adeniin (A), tümiin (T), guaniin (G) ja tsütosiin (C).

GEEN

Pärilikkustegur, mis koosneb DNA järjestusest konkreetses asukohas kromosoomil. Geene antakse edasi vanemalt järglasele ning nendest sõltuvad indiviidi füüsilised ja päritavad tunnused ehk fenotüüp.

GEENIVARIANT

Muutus võrreldes kõige levinuma DNA nukleotiidses järjestusega. Variant võib olla healoomuline, haigust tekitav või tundmatu efektiga. SNPd (üksiku nukleotiidi polümorfismid) on kõige tavalisemat tüüpi geenivariatsioonid.

GENOTÜÜP

Üksikorganismi kogu geneetiline informatsioon. Võib samuti viidata mingile indiviidi kindlale geenile või geenide komplektile. Genotüüp määrab fenotüübi ehk organismi vaadeldavad tunnused.

ŠANSISUHE

Šansisuhtega võrreldakse, kas mingi kindla tulemuse šanss on kahe erineva grupi jaoks sama. Selles raportis hindab šansisuhe mingisugust kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas mingi seisundi esinemise tõenäosust, võrreldes inimrühmaga, kellel seda kindlat varianti ei esine.

Šansisuhe 1 tähendab, et mõlema inimrühma jaoks on seisundi esinemise tõenäosus võrdne. Šansisuhe, mis on suurem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine tõenäolisem. Šansisuhe, mis on väiksem kui 1, tähendab, et kindlat geneetilist varianti omavas inimrühmas on seisundi esinemine vähem tõenäolisem.

FENOTÜÜP

Indiviidi füüsiliste tunnuste kirjeldus, nagu näiteks välimus, areng ja käitumine. Fenotüübi määrab indiviidi genotüüp ja ka keskkonnategurid.

POPULATSIOONI ALLEELISAGEDUS

Alleelisagedus näitab geenivariandi esinemissagedust populatsioonis. Alleelid on variandid geenist, mis asuvad samal asukohal ehk geneetilises lookuses kromosoomil.

SNP

Üksiku nukleotiidi polümorfismid, mida kutsutakse sageli SNPks, on kõige levinumad inimestevahelise geneetilise variatsiooni tüüpidest. Üks kindel SNP on üksiku nukleotiidi varieeruvus genoomi kindlas asukohas.

Umami
General feedback

I will give feedback by email: content@medikeep.eu