PGx: varfariin

Sinu genotüüp on C:C, C:G või G:G

Varfariini mõju ja tundlikkusega seostatakse geeni VKORC1 ja markerit rs8050894. See on üks kümnest markerist mida seostatakse veel varfariini annustamisega. Meie vaatleme hetkel vaid ühte, seepärast on oluline arvestada, et kõiki markereid ei ole arvesse võetud.  Kirjeldatud marker on siiski üks olulisemaid indikaatoreid.

VKORC1 geen esineb kahes variandis: VKORC1*A, mis tähistab “madalat varfariini doosi” ja VKORC1*B, mis tähistab “kõrget varfariini doosi”. Igal inimesel on 2 koopiat VKORC1 geenist, millest üks pärineb mõlemalt vanemalt. Nende variantide kombinatsioon määrab, kas inimene on varfariini suhtes tundlik, normaalne või resistentne (ravimi tavaline annus ei mõju). Tulenevalt genotüübist saab määrata indiviidile sobiva varfariini doosi. Varfariini puhul on eristatavad kolm erinevat genotüüpi:

C : C
(VKORC1*1A/*1A) tähistab indiviide, kes on tundlikud varfariinile (madal varfariini doos)

C : G
(VKORC1*1A/*1B) tähistab indiviide, kellel esineb normaalne varfariini tundlikkus (keskmine varfariini doos)

G : G
(VKORC1*1B/*1B) tähistab indiviide, kellel esineb varfariini resistentsus (kõrge varfariini doos)

Varfariin on laialdaselt kasutusel olev antikoagulant ravim, mille eesmärgiks on ennetada ja ravida tromboosi ja sellega kaasuvaid haigusi. Varfariini manustamine on ette nähtud indiviididel, kel on teostatud südameklapi vahetus, esinevad südame rütmihäired või on varasemalt esinenud infarkt, insult, verehüübimis häired. Varfariin on usaldusväärne ravim, mida on võimalik kasutada pikaajaliselt ning selle mõju on võimalik laboratoorselt jälgida. Samas teeb varfariini kasutamise keeruliseks doosi määramine, mis varieerub suuresti individuaalselt. Lisaks geneetilistele faktoritele mõjutab varfariini doosi vitamiin K manustamine, etniline päritolu, haigused, vanus, sugu, ravimid, kehamassiindeks. Varfariini manustamisel on õige doosi valimine väga oluline, kuna varfariini terapeutiline ulatus on väga kitsas: liiga väikese doosi korral võib kaasneda insult või muud komplikatsioonid; liiga suure doosi korral võivad tekkida verejooksud. Seetõttu on oluline teada, milline genotüüp inimesel esineb, et leida kõige sobivam varfariini doos.

Kõige olulisem laboratoorne näitaja varfariini kasutamisel on protrombiini aja test (PT), mida väljendatakse rahvusvahelise normaliseeritud suhte kaudu ehk INR – väljendab varfariini doosi efektiivsust. Kui INR väärtus on liiga madal, ei toimu vere hüübimise ennetamine piisavalt efektiivselt. Kui INR väärtus on liiga kõrge, tekib verejooksude oht.

cardiovascular

Varfariini tundlikus

Varfariini tundlikkus esineb C:C (VKORC1*1A/*1A) genotüübi esinemisel. Antud genotüübi korral esineb mutatsioon VKORC1 geenis, mille tulemusel toodetakse vähem vastavat ensüümi ja seega toodetakse ka vähem vere hüübimist põhjustavaid faktoreid. Sellisel juhul tuleks indiviidile määrata madalam varfariini doos. Varfariini tundlikkuse esinemisel on optimaalne varfariini doos umbes 2.5 mg/päevas. Varfariini suhtes tundlikel indiviididel on oluline, et doos oleks võimalikult madal, vastasel juhul võib tekkida verejooksude oht. Euroopas 45%.

Varfariini normaalne mõju

C:G (VKORC1*1A/*1B) genotüübi esinemisel on tegemist normaalse varfariini tundlikkusega. Antud genotüübi korral esineb normaalne VKORC1 ensüümi tootmine ja funktsioon, mistõttu toodetakse keskmises koguses vere hüübimist põhjustavaid faktoreid. Sellisel juhul on optimaalne varfariini doos umbes 5 mg/päevas. Samas tänu VKORC1*1B alleeli esinemisele on antud genotüübi korral siiski vajalik märksa kõrgem doos võrreldes varfariini suhtes tundlike (VKORC1*1A/*1A) indiviididega. Euroopas 35%.

Varfariini resistentsus

Varfariini resistentsus esineb G:G (VKORC1*1B/*1B) genotüübi esinemisel. Antud genotüübi korral esineb VKORC1 geenis mutatsioon, mille tulemusel toodetakse üleliia vastavat ensüümi ja vere hüübimist põhjustavaid faktoreid. Selle tulemuseks on varfariini resistentsus ning antud juhul tuleks indiviidile määrata kõrgem varfariini doos. Varfariini resistentsuse korral on optimaalne doos umbes 6.5 mg/päevas. Varfariini suhtes resistentsetel indiviididel on oluline piisavalt kõrge doosi määramine, vastasel juhul võib tekkida oht insuldiks ja muudeks komplikatsioonideks. Euroopas 20%.

VARFARIIN, KUI KAUBAMÄRK

Varfariin on maailmas laialdaselt kasutusel olev ravim. Ainuüksi USAs kasutab ligi 2 miljonit inimest seda igapäevaselt. Varfariini müüakse paljude erinevate nimede all: Aldocumar, Anasmol, Anticoag, Befarin, Cavamed, Cicoxil, Circuvit, Cofarin, Coumadin, Coumadine, Cumar, Farin, Foley, Haemofarin, Jantoven, Kovar, Lawarin, Maforan, Marevan, Marfarin, Marivanil, Martefarin, Morfarin, Orfarin, Panwarfin, Scheme, Simarc, Varfarin, Varfarins, Varfine, Waran, Warcok, Warf, Warfareks, Warfarin, Warfarina, Warfarine, Warfarinum, Warfen, Warfin, Warik, Warin, Warlin ja Zyfarin.

Eestis müüakse varfariini Marevani nime all.

VARFARIINI KÕRVALNÄHUD

Kõige sagedasemad ja ohtlikumad kõrvalmõjud varfariini manustamisel on valest doosist tingitud vere hüübimishäired ning verejooksud. Varfariini kasutavad patsiendid peaksid arsti teatama võimalikest õnnetustest ning kukkumistest, kuna vere hüübimishäiretega patsientidel võib ka väikene vigastus tekitada ohtlikke verejookse. Vähem sagedased kõrvalnähud on kudede kahjustused, osteoporoos ja lilla varba sündroom. Patsiendid, kes kasutavad varfariini, peaksid jälgima allolevaid sümptomeid ning nende esinemisel teavitama arsti:

  • Igemete veritsus
  • Verine uriin
  • Verine väljaheide
  • Ninaverejooksud
  • Vere oksendamine ja verine köha
  • Tugev peavalu, nõrkus
  • Kukkumisel tekkinud vigastuste teke
  • Valud liigestes ja paistetus

Kasutades igapäevaselt varfariini, on igal patsiendil võimalik kodustes tingimustes ennetada verejooksude teket:

  • Kasutades pehmete harjastega hambaharja
  • Kasutades vahatatud hambaniiti
  • Vältides raseerimisel žiletiterade kasutamist
  • Kasutades ettevaatlikult teravaid esemeid, nt nuga, käärid
  • Vältides kukkumisohtu tekitavaid tegevusi
https://i0.wp.com/medikeep.eu/wp-content/uploads/2018/07/iStock_000068074575_Large-2-e1530991746210.jpg?fit=1300%2C866&ssl=1

KOOSTOIMED TEISTE AINETEGA

Varfariin reageerib väga paljude teiste ravimite, toiduainetega ja vitamiinidega, seega varfariini ainevahetus varieerub oluliselt indiviiditi. Tänu varfariini interaktsioonidele teiste ravimitega võib väheneda varfariini doosi efektiivsus, mille tagajärjeks võib olla verejooksude teke. Tulenevalt sellest peaks varfariini doosi määramisel arvestama lisaks geneetilistele faktoritele ka koosmõju erinevate ravimite ja toiduainetega.

Ravimid, toidulisandid ja toiduained, mis reageerivad varfariiniga:

Ravimid Toidulisandid Toiduained ja joogid
Mõned antibiootikumid Koensüüm Q10 Jõhvikad ja jõhvikamahl
Seentevastased ravimid, nt Diflucan Küüslauk alkohol
Aspiriin ja seda sisaldavad ravimid Roheline tee Vitamiin K-d sisaldavad toiduained, nt sojaoad, spinat, brokkoli
Ibuprofeen Vitamiin E Küüslauk
Atsetaminofeen, nt Tylenol Lagrits
Külmetus- ja allergiavastased ravimid
Südame rütmihäire ravimid, nt amiodaron
Antatsiidsed ja lahtistava mõjuga ravimid
References

Updated: 07.07.2018

Disclaimer

The information provided in this article is based on published SNP (single nucleotide polymorphism) data and is for educational purposes only. Most published studies about genetic variants in the DNA explain only a small part of the heritability of a trait or disease risk, and often do not take into account how different variants may interact with each other. In addition, many published studies do not account for medical history or environmental, dietary, microbial, or lifestyle factors, which may alter true risk for any trait or disease.

The relevance of each article may vary based on ethnicity. Nothing in the genetic article should be used for medical self-diagnosis or self-treatment. The information provided should not be considered complete, nor should it be relied on to suggest diagnosis or treatment of a particular individual. You should always get the advice of your doctor or other appropriate health care professional if you have any questions about diagnosis, treatment, prevention, mitigation, or cure of any medical condition, phenotype, condition, impairment, or the status of your health.

Glossary

ALLELE
An allele is a variant form of a gene that is located at a specific position, or genetic locus, on a specific chromosome. Humans have two alleles at each genetic locus, with one allele inherited from each parent.
CHROMOSOME
A chromosome is a thread-like structure of DNA that carries hereditary information, or genes. Human cells have 22 chromosome pairs plus two sex chromosomes, giving a total of 46 per cell.
DISEASE PREVALENCE
The proportion of individuals in a population having a disease or characteristic. Prevalence is a statistical concept referring to the number of cases of a disease that are present in a particular population at a given time, whereas incidence refers to the number of new cases that develop in a given period of time.
DNA
DNA, or deoxyribonucleic acid, is the main component of chromosomes and the carrier of genetic information in nearly all living organisms. DNA is made up of molecules called nucleotides. Each nucleotide contains a phosphate group, a sugar group and a nitrogen base. The four types of nitrogen bases are adenine (A), thymine (T), guanine (G) and cytosine (C).
GENE
A hereditary unit consisting of a sequence of DNA that occupies a specific location on a chromosome. Genes are transferred from a parent to offspring, and are responsible for the physical and heritable characteristics or phenotype of an individual.
GENETIC VARIANT
An alteration in the most common DNA nucleotide sequence. The variant can be benign, pathogenic or of unknown significance. SNPs are the most common type of genetic variation.
GENOTYPE
The genetic makeup of an individual organism. It may also refer to just a particular gene or set of genes carried by an individual. The genotype determines the phenotype, or observable traits of the organism.
ODDS RATIO
The odds ratio is a way of comparing whether the odds of a certain outcome is the same for two different groups. In this report, the odds ratio estimates the probability of a condition occurring in a group of people with a certain genetic variant compared to a group of people without that variant.

An odds ratio of 1 means that the two groups are equally likely to develop the condition. An odds ratio higher than 1 means that the people with the genetic variant are more likely to develop the condition, while an odds ratio of less than 1 means that the the people with the variant are less likely to develop the condition.
PHENOTYPE
A description of an individual’s physical characteristics, including appearance, development and behaviour. The phenotype is determined by the individual’s genotype as well as environmental factors.
POPULATION ALLELE FREQUENCY
The allele frequency represents the incidence of a gene variant in a population. Alleles are variant forms of a gene that are located at the same position, or genetic locus, on a chromosome.
SNP
Single nucleotide polymorphisms, frequently called SNPs, are the most common type of genetic variation among people. A SNP is a variation in a single nucleotide that occurs at a specific position in the genome.

PGx – rs8050894 – varfariin

General feedback

I will give feedback by email: content@medikeep.eu

Sponsored ad